Meilt on tihti küsitud: “Aga kuidas te ise kauplete?”

Üritan käesolevas kirjatükis anda ülevaate meie kauplemisteest ning kirjutada, mida ühe või teise stiili harrastamine kaasa on toonud, mis on olnud plussid ja miinused, mille eest teisi hoiatada või mida lihtsalt tähele panna.

Forexi turuga saime tuttavaks tänu oma kursavennale, kellel kauplemises aastatejagu kogemust ning kes oli tollel hetkel ainuke inimene, keda me isiklikult teadsime kauplemisest ära elatuvat. Temalt põhilised õpetussõnad ja suunised kaasa saanud, asusimegi ise demokontoga proovima. “To buy or to sell?” sai peamiseks küsimuseks, millele suvaliselt tehinguid avades vastust püüda leidsime. Tihti oli vastus hoopis vastupidine meie arvamusele ning ilmselt vajas teema rohkem süvenemist. Tollel hetkel puudusid meil kõige labasemad teadmised turust ning  polnud õrna aimugi, kui palju oleks mõistlik ühe tehinguga teenida. Asi kaldus siiski skalpimise poole, avasime tehingu ja sulgesime ruttu, saades mõned punktid kasumit. Kuid nagu indiaanlased võtsid kahvanäost kaasa vaid skalbi (jättes ülejäänud keha vedelema), nii saab ka skalpija vaid väikese osa kasumit vaid selleks, et suurem osa teenitud rahast (või rohkemgi veel) maha jätta. Miinuseks on kindlasti tunne, et kogu aeg on võimalus kaubelda – see on petlik ja vale.

Ilmselgelt tuli midagi muuta, tuli leida uus kauplemisstiil, katsetada midagi muud. Tõotatud maa paistis kätte uudiste kauplemise näol. Töötusmäärad, SKP, keskpankade intressimäärad  –  lisaks veel igakuine tsirkus NFP kujul (kes veel ei tea, siis NFP kohta saab lugeda siit). Lihtne oli sisestada kaks orderit vahetult enne uudise avaldamist, plaan tundus lollikindel, kuid unustasime, et lollid on äärmiselt leidlikud. Ka uudiste kauplemine viib raha hõlpsasti, kuigi peab mainima, et teinekord oli tegemist edukate valikutega, sest mõnikord vajas turg just seda fundamentaalselt indikaatorit asjade “käima saamiseks”. Uudiste kauplemise miinuseks oli, et keset ööd võisime end avastada kauplemast Austraalia uute autode registreerimist või Uus-Meremaa ehituslubade väljastamist. See oli väsitav ja tundus vale, sest viis raha rohkem kui sisse tõi.

Vaja oli jällegi paremat lahendust, midagi, mis meid alt ei veaks. Ühest raamatust lugesime tippude ja põhade kauplemisest, abiks Bollingeri vöö ja Stochastic. Idee oli lihtne: ootasime jaapani küünla sulgumist väljaspool Bollingeri vööd, siis veel teist värvi kinnitusküünla tekkimist ja sisenesime tehingusse (Stochastic ja Mac D pidid samuti otsust kinnitama). Kasutasime 5 minuti ajaraami, kinnituseks vaatasime 15 minuti oma. Eesmärk oli 10p, SL tavaliselt 20p. Süsteem toimis mõnikord kenasti, teinekord jälle mitte ning kuna SL oli TP’st poole suurem, siis kippus asi miinust tootma. Kas teab keegi edukaid skalpijaid?

Rääkides miinustest, siis selles oli kindlasti süüdi SL (stop loss), sest SL’i kaugus hinnast jäi tavaliselt 20p kanti ning viis teenitud tulu. “Ilmselt tuleb siis SL’st loobuda, ” nentisime. Hakkasime võtma hoopis vastupositsioone, mis välistas otseselt miinustehingute väljavõtmise ning tõi esialgsel hinnangul edu. Ainukeseks kurapooleks oli vastutehingutest ehk hedgedest vabanemine, milleks võis mõnikord kuluda päevi või nädalaid. Selle strateegia suurimaks ebameeldivuseks oli klammerdumine kauplemise külge, vaba aeg asendus vastupositsioonidest vabanemise lootusega, seda nii öösel kui päeval. Lisaks polnud hedgedest vabanemine sugugi alati lihtne, tihtipeale kulmineerus asi hoopis suurema miinusega, sest turgudel on komme teha mida nad iganes soovivad ja seda millal iganes nad soovivad. Ei toonud kõnealune kauplemine edu, küll aga pakkus rohkesti magamata öid ja mõttetut passimist. Samas ei saa välistada, et mõningate individuaalsete modifikatsioonidega võib see kellegi teise jaoks olla just temale sobiv kauplemisstiil, sest päris pikalt suutsime kasvatada oma kapitali 10% nädalas nimelt selle meetodiga.

The trend is your friend. Üks tõetera, mida järjest korrutatakse ning mis ilmselt on ka õige. Kahjuks võib trend muutuda igal hetkel ja ka trendisisesed korrektsioonid on päevakauplejale tihti ülejõu käivad. Igatahes üritasime päevasiseselt praktiseerida trendikauplemist, sisenedes 15 minuti ajaraami abil ja vaadates kinnitust 1H ja 4H ajaraamide pealt. SL’i asetasime koostöös Bollingeri vöö ja jaapani küünaldega selgeks õpetatud kohta ja jäime ootama. Eesmärk saada 50-80p ja SL jäi reeglina kuskile 20p peale. Kuid ka see strateegia kippus olema kurjast, sest tihtipeale tegi turg veel enne “õiges” suunas liikumist, meile ebasobivas suunas liikumise, pannes meie tehingu kinni.

“No. Calm down. Learn to enjoy losing,” nentis tegelane Hunter S. Thompsoni raamatus Fear and Loathing in Las Vegas. Seda tegime meiegi. Saime aru, et päevakauplemine oma erinevates vormides meile ei sobi. Liikusime positsioonikauplemise juurde, millele oleme truuks jäänud. Võtame tehingu või paar nädalas ning oleme treidis sees päev kuni viis. Katsume leida valuutapaare, kus fundamentaalsed näitajad toetavad tehnilisi, mis on märkimisväärselt üle ostetud/müüdud. Kui tehing on arvestatavas plussis (80-100p),siis nihutame SL’i alati nulli, isegi kui tehing peaks nullis kinni minema, siis on see parem, kui võtta miinust. Reeglina uuesti siseneda ei proovi, kuigi teinekord võiks, aga siiski on kogemused teinud piisavalt ettevaatlikuks ja sellest on kindlasti vaid kasu.  Selle kauplemisstiiliga on tagatud rahulikud ööd ja isegi rahulikud päevad. Tehingutesse sisenemist planeerime tavaliselt USA sessiooni ajal, mistõttu on sellele eelnenud päev vaba.

Oleme aru saanud, et igaüks leiab endale sobivaima kauplemisvormi ja see sõltub suuresti inimese isikuomadusest, ajaplaneerimisest, tahtest ning motivatsioonist.

Räägi meile, kuidas kaupled Sina?

Advertisements